Olen omandanud klassikalise psühholoogia erialase hariduse Tartu Ülikoolis, millele lisaks läbisin osa õppeaineid Tallinna Ülikoolis. Tallinna Ülikoolis omandasin sügavamad teadmised lisaerialadelt, milleks olid muusikateraapia, soouuringud, kommunikatsiooni- ja organisatsioonipsühholoogia ning inimeseõpetus. 2007 a. lõpetasin Tartu Ülikooli diplomiga ehkki suures õpihimus olin kogunud enesele uue süsteemi järgi bakalaureuse kraadi ainepunktid.

Kolm aastat järjestikku olin vabatahtlik psühholoog uurimisametis – kriisiläbirääkijate grupis. Õppustelt ja praktilistelt kaasustelt õppisin juurde oskusi läbirääkimistes (nt. pantvangi vabastamisel) ning toime tulema äärmiselt pingelises õhustikus reaalset juhtumit lahendades. Läbirääkijate meeskonda juhendasid koolitustel eesti psühholoogia ja psühhiaatria esindajate tipud, sekka eriõpe, mida omandasin saksamaa läbirääkijate-psühholoogide abil.

Töötasin pikemal perioodil riiklikus ekspertiisiasutuses juhtkonna tasandil ning olin suure osa ajast hõivatud kohtupsühhiaatriatalituse juhtimise ja töökorraldusega. Antud töövaldkond andis laiapõhjalised teadmised ekspertiisivaldkonnast kui ka psühhiaatriast tervikuna. Töös õppisin tundma alljärgnevaid valdkondi (juriidiliselt, ekspertiisi ning kohtupraktika valguses): vanemlikud õigused, eeskoste, kuritegudes kahtlustatavad-kannatanud, postuumsed ekspertiisid jne. Antud valdkonnas tegin koostööd riigi kõigi kohtute, uurimisorganite, haiglate, hoolde- ja lastekodude ning paljude psühhiaatrite-psühholoogidega.

Profileerisin aasta jooksul kahtlusaluseid erinevates kriminaalasjades ja eriagente. Profileerimist tudeerisin iseseisvalt erialaseid teoseid uurides ning hulgi vastavasisulisi analüüse läbi töötades. Profileerimine koosnes vaadeldava isiku detailsest süvaanalüüsist, millele lisandus taustaandmete kontroll ning mille tulemusel oli võimalik subjekti adekvaatselt portreteerida.

Üle aasta töötasin lastekodus sotsiaaltöötajana ning sain olla tunnistajaks riigisüsteemide rakendustest, õppisin tundma erinevas vanuses lastekodu laste iseärasusi sh. psüühilisi kõrvalekaldeid. Tegin koostööd koolide, psühhiaatrite ning teiste sotsiaaltöötajatega.

Esmased kogemused laste kasvatuse alal omandasin Eestis kui ka Saksamaal lapsehoidjana ning töötades erinevates lasteaedades.

Lõpetasin õpingud hüpnoteraapia 4-aastasel kursusel. Koolis ja kooli kõrvalt tehtud juhtumisanalüüsid (reaalne teraapiatöö koos analüüsiga) on andnud praktilisi kogemusi teraapiatööst. Praktikale lisanduvad koolimoodulite ajal tehtud juhtumianalüüsid, mis olid põhjalikud ja analüütilised abimaterjalid infokogumina.

Hetkel töötan koolis psühholoogina ja jätkan magistriõpinguid Tartu Ülikoolis koolipsühholoogia erialal.

Erialaste teadmiste laiendamiseks läbisin varasemalt lühikursused Tallinna Ülikoolis teraapilise häälekasutuse erialal, et kasutada teraapias peale verbalisatsiooni teisi tehnikaid, mis ei eelda kõnelusi.

Tundsin huvi lisavõimaluste vastu teraapias, läbisin kahel järjestikusel aastal neurolingvistilise programmeerimise kursuse, kus õppetöö tulemusena väljastati mulle praktiku- ja meistritaseme tunnistused. Töö NLP tehnikatega teraapias on väga tõhus ning võimaldab efektiivselt ja kiiresti programmeerida indiviid ümber, et asendada omandatud mittetoimivad mõtte- ja käitumismustrid uute ja toimivatega.

Oma suured teadmised psühholoogia lõpmatust varust ammutan erialaseid teoseid tudeerides, erialasaateid kuulates ning enda iseseisvast ja pidevast täiendõppest. Loen huviga erinevaid teoseid ning laiendan oma tarkust, sest psühholoogia kui teadus inimkehast ja meelest on pidevalt arenev ning täienev.

Terapeutiliste tehnikate ja meetodite selgitused

Neurolingvistiline programmeerimine on üks psühhoteraapia ja eneseabi meetodeid. NLP meetod kirjeldab meele-keele aspekte omavahelise suhetena ehk programmidena. NLP aitab mõista kujunenud uskumuste, ideede ning väärtuste seoseid, võimaldades ümber kirjutada senised teadmised uute ja toimivatega. Mustrid on muudetavad ning pole kivisse raiutud. NLPs üritame valida parimaid lahendusi ja muuta oma käitumist-mõttemustreid, et jõuda soovituni. Enamus suhtlusest toimub mitteverbaalsel teel, seega õpime tundma keha märke ja viise, kuidas ja miks me erineme-sarnaneme teistega. Laialdaste süsteemide tundmine võimaldab automatismist vabaneda ning leida tõhusamaid viise suhtlemisel.

Hüpnoteraapia ühendab keha ja meele, aidates mõista individuaalsete tunnete päritolu, tabada seoseid tunnete ja keha reageeringutega. Tõhusam eneseteadlikkus võimaldab mõista minevikus toimunut, elada läbi varjatud või alla surutud tundeid, mõista juhtunu vajalikkust, leppida ja andestada ning elutarkusest tulenevalt kõndida edaspidi eelkõige oma valitud rada. Hüpnoosi tehnikatega saame rännata minevikku ja tulevikku, avada peidetud salalaekaid ja luua visioone helgemaks homseks.

Rännakus saame kaevuda oma hinge sügavatele tasanditele, leides ühenduse isikliku sisemise tarkuse ning jumalikkusega. Kogeme möödaniku emotsionaalseid ja füüsilisi takistusi ning avastame endas jõu seljatada raskused. Rännakul tegeletakse allasurutud emotsioonide, valu ja kogemustega. Metoodika tervendab keha, tuues kaasa sisemise rahulolu ja armastuse, kasutamaks edaspidi oma kõrgeimat potentsiaali.

Hingamistehnikad intensiivistavad peidetud tundeid ja pettumusi. Hingamise kiirendamise ja aeglasemaks muutmisega on võimalik reguleerida enda sisemisi protsesse, neid kas tugevdades või lahustades. Hingamisega saab reguleerida meele-keha seisundeid, tuues kaasa tasakaalustatuse tunde. Hingamispraktikaid saab põimida ühte muusikaga nagu holotroopses hingamises.